Rooside väetamine

Roosid vajavad oma kasvuks väga viljakaid muldi ja seetõttu tuleks rooside väetamiseks kasutada hästi lagunenud sõnnikukomposti. Rajamiseelselt antakse roosidele sõnnikut lahjadel maadel 40-80 kg/m2, viljakatel kõrge huumususaldusega muldadel 10-30 kg/m2. Kasvuaastal tuleks komposti anda roosidele 5-10 kg/m2 ja seda teha hilissügisel enne rooside katmist.

Istutuseelselt anda P ja K väetist: P 5-9 g/m2 ja K 12-18 g/m2. Lisaks vajab roos küllalt palju magneesiumi mida anda Mg 4-5 g/m2, samuti mikroelemente. Roosid ei talu kloori sisaldavaid väetisi.

Esimene väetamine tuleks teha vahetult peale talvekattest vabastamist lämmastikväetisega normiga N 6-7 g/m2 ja kasutada nitraate sisaldavaid lämmastikväetisi.

Teine väetamine teha u. kaks nädalat peale esimist ja anda N 3-6 g/m2, P 2,5-3 g/m2, K 12-16 g/m2. Siis võib anda ka kasvuaasta komposti (kui sügisel ei antud).

Kolmas väetamine teha juuli alguses mitte hiljem kui 20 juuli, normiga N 6-10 g/m2, P, 3-4 g/m2 K. 6-12g/m2. Neljas ehk sügisväetamine tuleks teha augusti esimeses pooles normiga P 2-3 g/m2 ja K 6-12 g/m2. Toitainerikastel muldadel teha ainult 2 väetamist mai ja juuli alguses.

Mulla bioloogilise aktiivsuse suurendamiseks ja struktuuri parandamiseks võib roose iganädalaselt kasta hobusesõnnikukääritise lahusega. Kääritise valmistamiseks toimige järgmisel: võtke 10-liitrine ämber, lisage sinna 1 osa hobusesõnnikut ja 9 osa vett. Laske käärida 7-14 päeva. Kastmiseks lahjendada kääritis taaskord 1 osa kääritist, 9 osa vett.